Rahvastiku tervis – inimese või rahvastiku üldine tervis, mida hinnatakse subjektiivsete või objektiivsete näitajate kaudu – tervena elada jäänud aastad, oodatav eluiga ja eneseraporteeritud terviseseisund.
Tervisetulemid – kirjeldab tervisekäitumisest, tervishoiu või muude terviseteenuste osutamisest tulenevaid muutusi inimese või rahvastiku heaolu, haigestumuse ja suremuse näitajates.
Tervist toetavad valikud – kirjeldavad tervisemõjureid (tasakaalustatud toitumine ja liikumine, suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide tarbimine jms), mida inimene saab või peaks saama ise juhtida või teha oma tervise edendamiseks, riskikäitumise vähendamiseks ja tervisenäitajate parandamiseks.
Tervist toetav keskkond – käsitleb elukeskkonda (kodu-, õpi-, töö- kui puhkekeskkond) ümbritsevate tegurite kogumit, hõlmates sotsiaalmajanduslikku, psühhosotsiaalset, looduslikku ja tehiskeskkonda, mis mõjutavad või võivad mõjutada inimese tervist ja heaolu.
Teenuste kättesaadavus – hõlmab tõenduspõhiste ja tõhusate terviseteenuste ning ravimite ja meditsiiniseadmete inimesele vajaduse korral õigeaegset ja taskukohast kättesaadavust.
Patsiendiohutus ja teenuste kvaliteet – kirjeldab sihipäraseid tegevusi, millega on ära hoitud või hoitakse ära terviseteenuse osutamise käigus patsiendile ebavajaliku kahju tekkimine või selle tekkimise risk ning patsientide ravimisel kasutatakse tõhusaid tõenduspõhiseid sekkumisi.
Terviseharitus – seostub üldise harituse ja infopädevusega ning hõlmab inimeste teadmisi, motivatsiooni ja oskusi leida tervisealast teavet ning seda mõista, hinnata ja kasutada tervise edendamise, hoidmise, haiguste ennetamisega ja tervise teenuste kasutamisega seotud otsuste tegemisel, eesmärgiga säilitada või parandada elukvaliteeti eluaja jooksul.
Inimkesksus – mõtte‑ ja tegutsemisviis, kus inimest nähakse kui terviku ja võrdse partnerina, kellega tehakse koostööd, sobivate lahenduste leidmiseks nii tervise säilitamisel ja parandamisel kui ka haigustega toimetulekul, ühtlasi arvestades inimese eelistusi, sotsiaalset ja kultuurilist tausta.
Teenuste integreeritus – terviseteenuseid osutatakse koordineeritult nii tervisesüsteemi tasandite ja raviasutuste vahel kui ka koostöös osapooltega väljaspool tervisesüsteemi, arvestades inimese vajadusi kogu elukaare vältel. See hõlmab järjepidevat tervise edendamist, haiguste ennetamist, diagnoosimist, ravi ja haiguste käsitlust ning rehabilitatsiooni- ja palliatiivteenuste saamist vastavalt vajadustele.
Juhtimine – peegeldab viisi, kuidas reeglid, normid ja tegevused on tervisevaldkonnas prioriseeritud, üles ehitatud, jätkusuutlikud, reguleeritud ja vastutusele võetud.
Tervisetaristu – kehtestatud nõuetele vastavate rajatiste, seadmete ja sisustuse olemasolu, kus ja millega elanike vajadustele vastavaid terviseteenuseid pakkuda.
Tööjõud – kirjeldab kvalifitseeritud ja eriharidusega tervishoiuteenust osutavate ja terviseteenuse osutamisel osalevate spetsialistide (arstid, õed, ämmaemandad, proviisorid jt.) koolitamist, olemasolu, töökoormust ja liikuvust.
Rahastamine – näitab eri tasandite rahaliste ressursside suurust, mis on paigutatud terviseteenuste osutamisse ja toodete kasutamisse, mis panustavad rahva tervise ja heaolu tagamisele.
Digitaliseerimine – digitaalsete tervisetehnoloogiate, programmide ja tarkvarade arendamine ja kasutamine tervisesüsteemis, mis toetavad igakülgselt inimest ja tema lähedast, tervisevõrgustiku liiget (sh tervishoiutöötajat ja terviseteenuse osutamisel osalevaid spetsialiste), teisest andmekasutajat ning infosüsteem on koosvõimeline ja terviklik süsteem.
Innovatsioon – uute lahenduste (sh digitaalsete) välja töötamine, katsetamine ja tervisesüsteemis kasutusele võtmine, samuti ka olemasolevate teenuste ja lahenduste parendamine.
Võrdsus – kirjeldab erinevusi tervises, mis tulenevad sotsiaalmajanduslikest (nt piirkond, sissetulek, haridustase) teguritest, ei ole ainult mittevajalikud ja välditavad, vaid peetakse ka ebaõiglaseks.
Tõhusus – kirjeldab mil määral on saavutatud terviseteenuste ja olemasolevate ressursside (sh rahalised ressursid) kasutamisel parim võimalik väärtus.
Säilenõtkus – tervisesüsteemi asutuse, -üksuste, -tiimide ja inimeste proaktiivne suutlikkus olla valmistunud ja kiiresti kohaneda muutuste ning võimalike väljakutsetega, mitte neile vastu seista ning seejuures tagades vastupanuvõime, teenuste osutamise järjepidevus ja kvaliteet.